segunda-feira, 27 de julho de 2015

Rekursu umanu, Dezafiu ba dezenvolvimentu turizmu


DILI - Timor-Leste nudar nasaun ne’ebé foun liu kompara ho membru Comunidade Pais da Lingua Porugues (CPLP) sira seluk, hasoru dezafiu ba prosesu dezenvolvimentu nasaun. Dezafiu ida mak problema rekursu umanu ne’ebé sai save prinsipal nudar autor ba dezenvolvimentu iha setor hotu-hotu.Timor-Leste iha potensia atu dezenvolve ekonomia liu husi setor turizmu.

Maibe problema menus rekursu umanu ne’ebé forte atu dezenvolve setor ida ne’e. Nune’e rekursu umanu sai dezafiu ida ba dezenvolvimentu turizmu  iha nasaun foun ne’e. “Timor-Leste presiza dezenvolve rekursu umanus hodi bele orienta ba iha turizmu komunitariu,” dehan Primeiru Ministru Rui Maria de Araújo ba jornalista sira iha Centru Convensaun Dili, Sesta (17/07). 

Tuir nia Timor-Leste nudar nasaun ne’ebé foun no simu pasta hodi lidera Turizmu CPLP, liu husi enkontru refere hodi fahe informasaun kona-ba esperensia  kona ba pratika no implementasaun iha setor estratejia turizmu hodi bele kontribui ba dezenvolvimentu. Nia dehan prosesu globalizasaun mos sai dezafiu ida atu bele dezenvolve maibe liu husi relasaun koperasaun hodi bele promove liu husi interkambiu kona ba kada nasaun ida-idak nia produtu, serbisu hodi bele proporsiona dezenvolvimentu ekonomia hodi bele hadia moris povu nian.

“Liu husi dalan ida ne’e oinsa bele lori movimentu turista intenasional hodi bele koñese diak liu tan kultura nasaun ida-idak ne’ebe mak iha,” katak nia. Nia afirma katak oras ne’e dadaun kontribuisaun iha setor turismu boot liu iha mundu tanba bele fo reseita ba estadu tanba atividade turismu nudar atividade sosial  hodi bele ajuda kria kampu serbisu, kria investimentu  no mos hadia pobreza iha nivel kraik.

“Klaru katak setor turismu nudar fator ida ba iha dezenvolvimentu no kresimentu ekonomia ne’ebé nesesaria eziste ba iha investimentu,” hateten Primeiru Ministru. Tuir politika Timor-Leste,  Rui dehan, Planu Estratejiku Dezenvolvimentu 2011-2030 ho hanoin atu dezenvolve  diversifikasaun ekonomia ida lalais iha area tolu  hodi bele kria serbisu no mos oportunidade ba iha investimentu maibe importante liu mak promove nasaun nia identidade.

Rui mos dehan tan katak governu mos oras ne’e elebora ona hodi haree ba iha planu mestri turismu  ne’ebe sura ho projetu fisiku  hodi hadia infra-estrutura  ne’ebé liga ba iha fatin turismu sira  bele responde ba iha zona oriental, sentral osidental. Iha biban ne’e mos primeiru ministru agradese ba iha Organizasaun Mundial Turizmu ne’ebe apoiu ba setor turismu iha CPLP no agradese mos ba nasaun Mocambique ba esforsu serbisu tomak ne’ebé kaer pasta setor turizmu nian no hodi entrega pasta ba Timor-Leste no ministriu turismu arte no kultura kontinua nafatin tau periodade setor privadu hodi bele lori susesu sira tuir nasaun CPLP nia hakarak.

Iha  fatin hanesan Ministru Turismu Arte no Kultura Francisco Kalbuady hatete katak ministeriu turismu nudar ministeriu  ne’ebé foun maibe kontinua tau setor refere importante ba iha politika governu nian. “Maske oras ne’e seidauk dezenvolve diak maibe oras ne’e dadaun sei hadia infranstrutura hodi atrai turista sira mai iha nasaun ne’e,” dehan Kalbuady. Kalbuady orgullu tebes Timor-Leste espesial tebes iha nasaun CPLP nia laran tanba bele sai ponte ba iha merkadu  nasaun maun-alin CPLP iha kontinente Aziatiku liu husi Timor-Leste nia involvimentu iha CPLP nia laran. (BT)

Business Timor - Pedro

Sem comentários: